Advendiaeg

Advent on eesti kirikukalendris liikuv tähtpäev, mis tähendab tulemist.
Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24. detsember). Advendiajal süüdatakse igal pühapäeval üks uus küünal:

• I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.
• II-IV advendipühavade värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.

Vanad eestlased erilisi advendikombeid ei olnud, kui vaid käidi advendipühapäevadel kirikus, lauldi Issanda auks laule, mis enam vaimselt oli seotud jõuludega.
Tänapäeval levinum advenditava on seotud päkapikkudega, kes öösel toonud maiustustsi-kingitusi ja hommikul ärgates avastati neid susside-sokkide seest.
Advendikombeid ja ootusaega sümboliseerivad Petlemma täht, advendiküünlad, advendikalender. Paljude koduakendel näha põlemas küünlaid, mis enamuses elektrilised. Südamlike soovide ja värvika reklaamiga on küllastatud nii asulad kui linnad. Kõik viitab sellele, et oodatakse jõule.

Kaunist advendiaega!