2.7.13

Rakvere Linnuses

Mul oli hea meel teid taas näha.
Sõit Rakverre kulges üllatavalt kiiresti ning tegime tunnikese jagu aega parajaks Rakvere Vallimäel, sest olime pisut vara kohale jõudnud. Saite Rakvere Vallimäel mõnuga mägedes ülesse ja alla tormata ning mõni noormees leidis, et palju põnevam on ringiga teed valida, mitte jõlkuda kõigi sabas.
Linnuses kohtusime mõnusa giidiga, kes suutis linnuse ajalugu vürtsidada põnevate faktidega ja asjadega, mis ehk päris tõele ei vastanud, kuid ometigi muutsid kuulamise huvitavamaks ning humoorikamaks.
Mõned poisid ning julgemad tüdrukud said katsetada piigivõitlust märgi pihta. Arturi peal demonstreeris giid, kuidas vanasti habemeajaja aadrit laskis - kõik nägid, kuidas Arturi randmel olevad veenid verd välja ajasid, ometigi ei tundnud poiss valu ning käsi oli täiesti vigastamata.
Edasi tutvusime linnuse ajalooga ning seejärel suundusime püssirohtu valmistama. Arturi ülesandeks oli tampida sütt uhmris, Piia pidi segama söe hulka salpeetrit ning Britta lisas segule väävlit. Linnuse sisehoovis pandi püssirohi põlema.
Katedraalist läbi minnes suundusime saali, kus kõigil oli võimalus proovida erinevaid mõõku ning giid selgitas mõõkade funktsioone ja kasutamise eripärasid.
Need, kes kõrgust ei kartnud, said võimaluse ronida linnuse ülemisele servale.
Pärast kõrguste vallutamist suundusime keldrisse piinakambrisse, kus giid tutvustas meile erinevaid piinamisviise ning põhjusi, miks seda üldse tehti. Kogu tutvustus saatsid kõhedust tekitavad heliefektid. Piinakambrist suundusime hauakambrisse, kus ühel hetkel vool täiesti ära kadus ning pilkases pimeduses saime kuulda kõige õõvastavamaid helisid. Kuid sellega meie julguse proovilepanek ei lõppenud.
Kõige viimaseks jäeti põrgu külastus. Siis veendusin ma, et teie julgusepagasid olid kahe eelneva ruumiga täiesti tühjaks tõmmatud. Põrgusse saite sisenetud, jäite kuhugi kinni, kisasite kõvasti ja tormasite tuldud teed pidi välja. Selgitasin teile küll, et väljapääs on teises kohas ning tuleb edasi liikuda, aga ka pärast julgustamist ei õnnestunud teil seda rada läbida. Jõudsin veendumusele, et mul tuleb oma julguse tagavarad teile välja jagada, tegin vapra näo pähe (ok, olen aus - tegelikult kartsin ma ise ka üsna palju) ja ausisin jalgade värisedes koos teiega seda põrguteed läbima. Keegi hoidis mul käest ikka väga kõvasti kinni ja mida rohkem edasi läksin, seda kõvemini see käsi minu kätt pigistas... Kui lõpuks raja läbitud saime, nägin, et see vapper pigistaja oli Kadi :)
Saite veel loa pisut linnuse hoovis ringi kolada, soovijad said endale omanimelised hobuserauad ja asusime Viitna kõrtsi poole teele, et keha kinnitada ja seejärel mõnusalt täis kõhuga koju sõita.

Teiega oli väga vahva ja tore!

21.6.13

Preemiareis

Nii, mu kullakesed... Usun, et olete juba vanemate käest kuulnud, et preemiareisi aeg ja koht on paigas.

2. juulil kell 9 kohtume koolimaja ees, kuhu tuleb buss, millega me Rakvere linnusesse sõidame. Seal ootab meid giid, kes meie aja mõnusalt ära sisustab. Vihjeks ütlen nii palju, et võta suure kotiga julgust ka kaasa ;).

Tagasiteel teeme peatuse Viitna kõrtsis, kus kinnitame keha.

Raasikul tagasi oleme umbes 15.30

Õpetaja Mari





http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/08/Rakvere_Linnus_Vallim%C3%A4gi.jpg

5.6.13

Raasiku koolijütsid 2009-2013

Siin on peaaegu kõik pildid, mis leidsin oma arvutist teie kohta. Kui klikid pildil, avaneb terve album.

4.6.13

Ilusat puhkust!

Kummaline ärevus hinges toimetasin ma enne õppeaasta lõpuaktust koolimajas ringi. Tegin pidevalt asja oma klassi. Tahtsin olla kindel, et te kõik täna mul olemas olete. Kuigi ma teadsin ette, et paraku Liis täna meiega lõpuaktusel pole, oli mul sellegi poolest sellest kahju. Tahtsin teid kõiki koos ja korraga näha, veel viimast korda, minu õpilastena... Tõesti on kahju teist loobuda.
Te olete mulle kummalisel moel päris sügavale hinge pugenud, mul oleks justkui 1 (Marinel) + 12 imetoredat last.
Kindlasti hakkan ma puudust tundma teie huumorimeelest, võistlusjanust, sõbralikkusest, töökusest, sihikindlusest, koos töötamise oskusest, kokkuhoidlikkusest, meie omavahelistest naljadest, teie otsekohesusest ja siirusest. Olgugi, et minu töö on õpetamine, olete ka teie mulle väga palju andnud ja mind õpetanud.
Aitäh, Artur! Tänan sind sinu pakatava energia ja rõõmsa meele eest!
Aitäh, Marten! Sinule kuuluvad minu tänusõnad mõnusalt meheliku rahu eest!
Aitäh, Gaspar! Tänu sinule on minu maailmapilt avaram ja rikkam. Sa oled mind õpetanud maailma nägema teise nurga alt.
Aitäh, Romet! Sa oled ülimalt suure õiglustundega poiss!
Aitäh, Piia! Tänu sulle tean ma dinosaurustest oluliselt rohkem.
Aitäh, Marianna! Sa oled suurepärane eeskuju neile, kes ei julge alati iseendaks jääda. Kui sina omad teistest erinevat arvamust, ei karda sa seda avaldada ega pea vajalikuks teistega ühel nõul olla.
Aitäh, Marissabel! Sinu suur huvi lugemise vastu on suutnud murda minu veendumuse, et tänapäeval lapsed raamatuid ei armasta.
Aitäh, Kadi! Sa oled mulle õpetanud, kuidas esineda ja laval särav olla!
Aitäh, Mariia! Tänu sulle oskan ma märgata ka neid õpilasi, kes valjuhäälselt abi ei palu, ning tean oluliselt rohkem jäneste kohta. :)
Aitäh, Liis, et sa laulmise ja tantsimisega meie koolipeod kaunimaks muutnud oled ning tänan sind sinu abivalmiduse eest!
Aitäh, Berta! Sa oled hämmastavalt kannatlik, järjekindel, korda armastav 4. klassi tüdruk. Sinu oskus mõista teisi ning abivalmidus on eeskujuks meile kõigile.
Aitäh, Britta! Sinu kunstitööd olid alati erinevad. Sa julged läheneda õpitavale loominguliselt ja seda kõigis ainetes. Hindan kõrgelt sinu oskust esitada küsimusi ning arutlemisoskust.
Suur-suur aitäh, teile, kallid lapsevanemad! Kui poleks teid kodudes oma lapsi kasvatamas, toetamas ja õpetamas, ei oleks mul olnud ka sellist suurepärast lendu.

31.5.13

Viimane koolipäev

Ootan teid kooli 4. juunil kella 10ks. Pane selga pidulik riietus ja võta kaasa hea tuju! 
Õpetaja Mari