Õuesõppepäev

Hommikul pesema minnes märkasin, et katusaken on märg, mis võis tähendada, et meie vahva õppimine metsas matkates võib vihma tõttu ära jääda. Olin õhtul vaimu ja matkariided seiklemiseks juba valmis pannud ning pisike pettumus hakkas hinge pugema - kas tõesti jääb matk ära? Igaks juhuks pakkisin kotti ka tavapärased kooliriided, juhuks kui tõesti tunniandmine ilma tõttu klassis peab toimuma.
Raasikule jõudes jäi aga vihm justkui tellitult järele, isegi päike piilus pisut pilve varjust välja. Vaatasin veel kriitilise pilguga laste matkariietuse üle - enamik olid kenasti ennast soojalt riidesse pannud, mõnel noormehel puudusid sall või kindad... Surusin pöidlad pihku lootuses, et keegi neist selle tõttu ei haigestu.
4.-9. klassi õpilased asusid poole üheksa paiku ratastega Anija Looduskaitseala poole teele, algklassid jäid veel bussi ootama, et ratturitega koos matkaraja alguses kohtuda.
Matkaraja vahetus läheduses andis õpetaja Kadi veel viimased korraldused umbes 130-le matkasellile ja vahva vantsimine võis alata.
Mulle tundus, et eriti suurt elevust lastes matkal tekitas õõtsik, millel käimine meenutas batuudil kõndimist. Julgemad proovisid lausa hüpates seal edasi liikuda. Tähelepanelikumatel oli võimalik jõhvikaid suhu pista ning need, kel oli aega natuke rohkem ringi vaadata, said puid-põõsaid õpitu ulatuses määrata ning isegi kadaka marikäbisid maitsta. Kivikära seevastu kutsus lapsi kividel ronima.
Minule endale meeldis eriti see, et kogu matkarada oli jäetud võimalikult puutumatuks inimkäe poolt, ainult vastavad märgistused olid puudele tehtud ning raskemalt läbitavad kohad olid korrastatud. Ülejäänu oli kõik looduse hoolde jäetud, ka augustis möllanud tormi tõttu maha kukkunud puud olid neis paigus, kuhu tormituul nad jätnud oli.
Mina õpetajana jäin väga rahule päevaga. Pisut kahju oli ainult sellest, et ma ei saanud kõigi 2. klassi lastega jagada põnevaid leidusid ega leidnud võimalust neid suunata märkama huvitavat metsas. Pisikesel osal seltskonnast oli lihtsalt pidevalt kiire kuhugi, vist teistele järele jõudmisega... :)