Täna inimeseõpetuse tunnis oli teemaks "Klass". Kuna tööraamatus on suurepärane pilt raamatu peategelase Johanna klassist, tekkis mul mõte, et õpilased võiksid Johanna klassi võrrelda oma klassiga. Kuna 1. klassi lapsed on aga väga aktiivsed ning kõik tahavad rääkida, ent 45 minutist ei piisa selleks, et kõik nad saaksid ennast tühjaks vestelda ja arutleda, leidsin, et võiks panna nad kõik korraga rääkima.
Kuidas aga seda teha nii, et tund ei läheks lärmakaks ning samas nad kuulaksid üksteist ja ei kordaks juba öeldud mõtteid? Lahendus - rühmatöö.
Valisin klassist kolm õpilast, kes moodustasid ise endale klassikaaslastest rühmad. Jagasin neile kätte paberid ja tööraamatud ning rühmad võtsid istet gruppidena klassi põrandal. Selgitasin, kuidas kattuvate ringide abil moodustada diagramm, mis võrdleb nii meie klassi ning Johanna klassi sarnasusi ja erinevusi. Pärast selgitust hakkasid lapsed õhinaga tööle.
Arvestades laste vanust ja ealist eripära, olin valmis tülisid lahendama ning pidevalt meelde tuletama, kui oluline on koostöö ning teineteisega arvestamine rühmatöös. Mulle üllatuslikult ei pidanud ma peaaegu üldse sekkuma laste töösse. Nad suutsid edukalt iseseisvalt töö rühmas ära jagada, kuulasid teineteist ning jälgisid, mis oli puudu ja mida võiks veel lisada. Lärmi ei tekkinudki, oli vaid tavalisest tunnist valjem sumin, mis rühmatöö puhul igati normaalne on.
Mul oli siiralt hea meel tunni õnnestumise üle ja jälle suutsid 1. klassi õpilased positiivselt üllatada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar